esmaspäev, 27. juuli 2020

Päikesesüsteemi keskpunkt

Koolis õpetatud käibetõed, nagu "planeedid tiirlevad ümber Päikese" või "Kuu tiirleb ümber Maa" ei ole tehnilised õiged. Tegelikult tiirlevad mistahes taevakehad ümber ühise massi- või raskuskeskme, mida nimetatakse barütsentriks, ning vahepeal asub see punkt Päikesesüsteemi puhul isegi Päikesest väljaspool.
Päike moodustab Päikesesüsteemi kogumassist kusagil 99,8%, mis jätab ülejäänud planeetidele umbes 0,2%. Sellest tibatillukesest järele jäänud massist moodustavad valdava osa hiidplaneedid Jupiter ja Saturn. Kusjuures neist esimese sisse mahuksid hõlpsasti ära kõik ülejäänud planeedid ja asteroidid ning ruumi jääks veel üle ka.


Allolevas animatsioonis, mille autoriks on Jaapani Kosmoseagentuuri (JAXA) planeediteadlane James O'Donoghue, on näidatud kuidas hiidplaneetide tiirlemine mõjutab Päikese liikumist ümber fikseeritud barütsentri. Alla minuti kestvasse animatsiooni on kokku surutud 120 tulevikuaastat ning Päikese liikumine on tähistatud kollase joonega. Roheline ring keskel tähistab Päikese piirjooni juhul kui Päikesesüsteemi barütsenter (kollane täht keskel) asuks täpselt selle keskmes. Nagu näha, siis juhul kui mõlemad hiidplaneedid on parasjagu ühel pool Päikest, nagu see tegelikult ka praegu on, asub Päikesesüsteemi barütsenter Päikese pinnast väljaspool. Hiljutise uudise kohaselt on astronoomid selle massikeskme asukoha kindlaks teinud vähem kui saja meetrise täpsusega. Mis sest, et suhtes Päikesega on see pidevas liikumise.
Sarnane video on ka Maa-Kuu süsteemi kohta. Kuigi Kuu moodustab Maa massist 1,2% on nende omavaheline kaugus võrreldes Päikese ja planeetidega väiksem ning see suuda kahe keha vahelist barütsentrit Maa sisemusest välja tuua.


Kääbusplaneet Pluuto kaaslase Charoni mass on aga piisav, et kahe keha barütsenter on alati väljaspool Pluutot ning sellel põhjusel võib Pluuto-Charonit nimetada binaar- ehk kaksiksüsteemiks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar