49 aastat tagasi, siis kui nüüdseks legendaarsed Voyageri kosmosesondid esmakordselt hiidplaneet Saturni külastasid, avastasid nad selle põhjapooluselt mõistatusliku moodustise - tumeda kuusnurga, mille külgede pikkus on tuhandeid kilomeetreid suurem kui planeet Maa läbimõõt. 2004. aastal jõudis Saturni juurde üliedukas Cassini-Hygens missioon, mis uuris kuusnurka lähemalt ning pikema aja jooksul. Vaatamata sellele ei ole astronoomidel endiselt täielikku seletust selle tekkele ega nähtavasti väga pikale elueale. Näiteks veidral kombel näis see 2012. aasta septembri ja 2016. aasta novembri vahel muutuvat sinakast toonist kuldseks. Mõned arvavad, et tegemist võib olla aastaaegade vaheldumisest tingitud efektiga. Kuusnurga ja radari abil planeedi sisemuse pöörlemist mõõdistades on leitud, et mõlemad pöörlevad sama perioodiga - 10 tundi 39 minutit ja 24 sekundit. Lisaks on kuusnurga keskel möllamas tohutu polaarpööris, mille leiab ka Saturni lõunapooluselt, kuid seal pole kuusnurksest moodustisest jälgegi.
|
2012. aasta foto Saturni põhjapoolusest Cassini sondi poolt. Lähi-infrapunas pildistatud ja võltsvärvides fotol on sinakad toonid madalamad piirkonnad ja rohekad kõrgemad. Saturni võimsad rõngad on sügavsinisena näha foto paremas nurgas. |
Juhtiv seletus kuusnurgale on, et see on mingit sorti seisulaine, mille on tekitanud gaasihiiu erinevatel kiirustel liikuvad atmosfäärikihid. Seda hüpoteesi toetavad eelkõige laborikatsed, kus eri kiirustel pöörlevate veekeeristega on suudetud luua kolme, kuue ja kaheksanurkseid geomeetrilisi kujundeid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar