Foto Euroopa Kosmoseagentuuri robotsond Mars Expressi poolt, mis on tehtud Marsi kahest kuust suurimast - Phobosest - oma emaplaneedi kohal. Phobose orbiit ja väga tume värvus viitavad, et see võib olla kunagi ammu Marsi poolt kinni püütud asteroid, mis koosneb enamuses jääst ja kivipudist. Selle tihedalt kraatritega kaetud pind arvatakse olevat kaetud umbes meetri sügavuse lahtise pulbrisarnase ainega.
Keskmiselt 20 kilomeetrise läbimõõduga Phobos tiirleb ümber Marsi nii madalal (9300 kilomeetrit), et teatud planeedi paikades saab seda näha horisondi tagant tõusmas ja loojumas kaks korda päevas. Selle liikumist oleks selgelt näha palja silmaga. Kõrgematelt laiuskraadidelt pole seda aga planeedi kumeruse tagant üldse näha.
Phobos kaotab loodejõududest tingitud pidurdumisele iga 100 aasta tagant umbes kaks meetrit oma orbitaalkõrgusest. Kusagil 50 miljoni aasta jooksul laguneb see Marsi orbiidil kildudeks ning langeb planeedi pinnale, tekitades sinna tõenäoliselt sadu kilomeetreid laia kraatri. Võimatu pole ka stsenaarium, kus Phobose tükkidest tekivad Marsi orbiidile kunagi planetaarsed rõngad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar