laupäev, 24. oktoober 2026

Saturni rõngaste tants

Autor: Üllar Kivila

Tänavust sügistaevast ehib Saturn, mille vastasseis Maaga oli kolme nädala eest 4. oktoobril. Eelmisel, 2025. aastal leidis aset Saturni pööripäev, mil algas planeedi lõunapoolkera suvi ning sellega kaasnes hetk, kus rõngaste tasapind oli täpselt meie poole suunatud, paistes oma tavalise ovaalse kuju asemel hoopis peene kriipsuna.

Christiaan Huygensi Saturni rõngaste skeem ja joonis artiklist "Saturni süsteem" (1659).

Astrofotograaf Simon Labergere jäädvustus Saturni rõngaste muutuvast asendist Maa suhtes 6 aasta jooksul, mis moodustab umbes viiendiku Saturni tervest aastaringist.

Saturni aasta kestab umbes 30 Maa-aastat ning pööripäevad esinevad seega iga 15 aasta järel. Maa vaatevinklist nimetame seda ka rõngatasandi ületuseks ning 2025. aastal toimunu oli paraku halvasti vaadeldav, kuna toimus ajal, mil Saturn asus Maalt vaadates samas suunas Päikesega. Järgmine, 2039. aasta rõngaste kadumine, on see-eest väga hästi vaadeldav.
Siin tasub lühidalt meenutada ka Saturni rõngaste avastamise lugu. Juba Jupiteri kaaslased avastanud kuulus astronoom Galileo Galilei vaatles ka Saturni, kuid oma teleskoobi suhteliselt väikese suurendusega ei suutnud ta neid selgelt näha. Ta arvas, et Saturn koosneb kolmest osast või et planeedi küljes on omapärased kõrvad või sangad ning tema segadus kasvas veelgi need moodustised 1612.-1613. aastal nähtamatuks muutusid ning uuesti ilmusid.

Christiaan Huygens (1629–1695) oli väga mitmekülgne valgustusajastu teadlane, kes tegi uusi avastusi nii astronoomias, optikas, mehaanikas kui ka matemaatikas. Peale omaaegsete parimate teleskoopide valmistamise leiutas ta näiteks pendelkella, mis oli järgmise kolme sajandi jooksul täpseim kasutatav ajamõõtmise vahend.

Alles 1643. aastal valmistas hollandi astronoom Christiaan Huygens piisava suurendusega teleskoobi (43 x), et rõngaste olemust selgelt näha. Tolleaegsetel astronoomidel oli komme uued avastused kõigepealt lühikokkuvõttes anagrammidena avaldada, et jätta endale aega põhjalikemateks vaatlusteks ning detailsema artikli kirjutamiseks enne kui keegi teine sama avastuse enda omaks kuulutada saaks. Nõnda avaldaski Huygens oma avastuse kujul: "aaaaaaa­ccccc­deeeeeg­hiiiiiii­llllmm­nnnnnnnnn­oooopp­qrrs­tttttuuuuu" ning alles paar aastat hiljem avas selle fraasi tähenduse koos põhjaliku ülevaatega Saturnist, selle rõngastest ning esimesest avastatud kaaslasest (Titan): "Annulo cingitur, tenui, plano, nusquam coherente, ad eclipticam inclinato". Eesti keelde tõlgituna tähendab see: "[Saturni] ümbritseb õhuke lapik rõngas, mis planeeti ei puuduta ning on ekliptika suhtes kaldus".

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar